BAZUUKULU BA BUGANDA RADIO INTERNET.COM 88.8/89.2

OMUZIRO:NGEYE

 

AKABBIRO

KKUNGUVVU OR

EMMUNYUNGU

 

OMUTAKA

KASUJJA NKALYESIIWA

 

OBUTAKA

BUSUJJU

 

ESSAZA

BUSIRO

 

OMUBALA

Tatuula asuulumba busuuluumbi

 

 

Tewali nsonga eneetulemesa kumaliriza Masiro - Katikkiro:
Kakati 21st November, 2021 nga ne Ssabasajja naye agenyigiddemu okugazimba. Wangaal ayi Ssabasajja wa Buganda.
 
Posted 2nd February, 2015
 
By Dickson Kulumba
 
KATIKKIRO Charles Peter Mayiga agambye nti okusoomoozebwa kwayolekedde kwe kutaasa Bassekabaka abagalamidde mu Masiro e Kasubi omusana mu kiseera kino ogubookya ate n’okuteeka ekifo kino ku mutindo gw’ensi yonna.

Yazzeemu okuwera ng’Amasiro gano bwe galina okuggwa mu mbeera yonna n’agamba nti, “Nziramu okuwera nti tewali nsonga egenda kutulemesa kumaliriza mulimu guno. Enkuba ketonye, kibuyaga kaakunte, omusana ka gwake, tulina okumaliriza amasiro.”

Bino Katikkiro yabyogedde bwe yabadde alambuza Obuganda omulimu ogukolebwa ku Masiro e Kasubi eggulo ku Ssande n’asiima bonna abali ku mulimu era n’agamba nti omulimu guno gulina okutambuzibwa okusinziira mu mitendera.

Ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku kuzzaawo Amasiro, Al- Haji Kaddu Kiberu yategeezezza ng’okutusibwa kwa langi ebadde emaze ebbanga eddene ng’erindirirwa bwe kiguddewo essula empya mu kuzzaawo Amasiro gano.

 

Kaddu yagambye nti “ Essa kwe tutuuse, omulimu guno gusigadde mu mikono gy’abantu babiri ate bonna nga bataka; Kasujja ne Muteesasira era mubadde mugamba nti tubadde tutambudde mpola naye nange ngenda kubakanda ebyetaagisa ebirala okuli essubi, emmuli, amavuvume n’ebirala.

Omutaka Muteesasira Tendo Keeya yagambye nti ttiimu ye ey’Abagirinya yamaze dda okugitendeka era yeetegese okutandika omulimu gw’okulasa akasolya k’enju Muzibu Azala Mpanga ate n’oluvannyuma akwase Wabulakayole ( Omusige okuva ewa Kasujja), omulimu gw’okusereka.

“ Omulimu oguddako muzito era muzibu. Mu mbeera eno gugenda kutambula mpola kubanga eby’obuwangwa tebikubibwamu mavuunya n’olwekyo tulina okugendera mu mitendera,” Omumyuka owookubiri owa Katikkiro era Minisita w’obulambuzi, obuwangwa n’ennono Haji Muhamood Sekimpi bwe yagambye.

Langi ebadde erindiriddwa okuva e Girimani yatuusibwa wiiki ewedde nga kwajjirako omukugu era nga gulondoolwa aba kkampuni ya langi Peacock ng’olunaku lw’eggulo ( Ssande) baalaze abantu abaabadde e Kasubi engeri langi eno eyatereddwaako gy’egenda okutaasaamu Amasiro.

Allan Kibirige ku lwa Peacock yannyonnyodde nti, “ Langi eno eyamba okutaasa omuliro ne gutasanyawo Masiro okumala essaawa bbiri ng’abazinyamwoto bwe bajja. Mu ngeri

y’emu egenda kuyamba okuwangaaza enju eno.

 

Omuwanika w’olukiiko lw’Amasiro, Gaster Lule Ntakke yalangiridde ensimbi 5,019,700/- nga ku zino Pius Mugalaasi n’omutuba gwa Katulami e Kisunku mu ssiga lya Jjumba mu kika ky’enkima gwakulembera yaleeseeko obukadde buna. Ntakke yagambye nti ensimbi zino zigenda kusigala Kasubi okukola ku nsonga ez’enjawulo okuli amasannyalaze n’amazzi agatawaanya abagasulamu.

OMUZIRO:NKIMA

AKABBIRO

KAMUKUUKU

LU.

OMUTAKA

MUGEMA.

OBUTAKA

BBIRA.

ESSAZA

BUSIRO.

OMUBALA:

 Talya nkima

senya enku

twokye ennyama. Mugema bwafa tutekako mulala

OMUZIRO

NKULA.

 

KABBIRO

Obutiko bwa Nakasogolero.

 

OMUTAKA

MUWANGI.

 

OBUTAKA

LWENTUNGA

 

ESSAZA

BUDDU.

 

OMUBALA:

WANKULA SSEJJEMBE LIMU TAKYUKA

 

Obuvunanyizibwa ku kivundu ekiri e Muyenga:
Kampala, Uganda.
 
Posted 22 March,  2015
 
By Kizito Musoke
 
Amazzi g’omwala
(omugga) gw’e Nakivubo mu bitundu by’e Bukasa, mu kiseera kino maddugavu bwe zzigizzigi. 
 

MINISITA omubeezi avunaanyizibwa ku butonde bw’ensi, Flavia Munaaba Nabugere, agenze buku¬birire e Muyenga awali ekivundu ekisaanikidde ekitundu n’atuula n’abakulembeze b’ekitundu ne bayisa amateeka amakakali aga¬naayamba okunogera ekizibu kino eddagala.

Olukiiko luno olwatudde ku Muyenga Community Hall, ku Lwokuna lwetabiddwaamu n’abakungu okuva mu bitongole nga KCCA, National Water n’ekya NEMA, ekivunaanyizibwa ku kukuuma obutonde bw’ensi.

Olukiiko lwakubiriziddwa, Yasin Omar, ssentebe wa LC 1, owa Muyenga Hill. Minisita yennyamidde olw’ebitongole bya gavu¬menti eby’enjawulo okuba nga biremeddwa okukolera awamu okulwanyisa abantu abazimba mu ntobazzi.

Yanenyezza KCCA okuwa abantu pulaani z’okuzimba mu ntobazzi. Minisitule y’ebyettaka y’efulumya ebyapa ku ttaka ly’entobazzi ate ekitongole kya NEMA kiwa abazimba ebbaluwa ezibakkiriza okuzimba mu nto¬bazzi kuno gattako ekitongole ky’amazzi ekya National Water, ekitafuddeeyo ku kukuuma ettaka eririna okulekebwayo nga tonanatuuka ku mazzi.

Abakulembeze ba LC okuva mu bitundu by’e Bugoloobi ne Bukasa ebisinze okukosebwa baategee¬zezza minisita nti wadde bulijjo embeera ebadde mbi, mu kiseera kino olw’okuba ng’omusana gwase nnyo, beesanze ng’amazzi tegakyasobola kutambuza bikyafu ebitambulira mu mwala ekivundu ne kyeyongera.

Ssentebe Yasin yagambye nti, baasazeewo okutandika kaweefube w’okuggya abantu mu ntobazzi gavumenti enaatandikira awo. Kaweefube waabwe ono baamutuumye ‘Bukasa - Bu¬goloobi Wetland Relocation.’

AMATEEKA GE BAAYISIZZA

1 Bannannyini mayumba agali mu ntobazzi bagenda kutandika okuwa omutemwa buli mwezi era ssente ze banaasonda, gavumenti kw’egenda okwongereza okugulira abatuuze bano ekifo ekirala gye banaasengukira.

2 Abakulembeze bagenda kukola ebikwekweto nju ku nju , nga bafuuza buli mutuuze alage kaabuyonjo ye. Abanaasangibwa nga tebalina, bagenda kuweebwa ebibonerezo omuli n’okugobwa ku kyalo.

3 Abalimira mu lutobazzi, balagiddwa okukuulayo ebirime byabwe mu bwangu.

4 Abazimba amayumba nga tegasussa ffuuti 200 okuva ku nnyanja, bayimirizibwe. Ate abazimba nga tebasussa mmita 100 okuva ku mwala gwa Nakivubo bayimirizibwe.

5 Aba LC tebagenda kuddamu kuteeka mukono ku ndagaano yonna egula mu ntobazzi. Ebyapa by’abo abaagula mu ntobazzi, minisita alabe nga bisazibwamu.

6 Minisita yalagidde ekitongole kya KCCA okuteekawo olusalosalo olwawula ekitundu ekitakkirizibwa kukoleramu kintu kyonna n’abantu kye bakkirizibwa okusengamu.

Minisita yagambye nti amateeka gano singa tegassibwa mu nkola, eggwanga lyolekedde okufuuka eddungu kubanga mu kiseera kino ennyanja evunze, nga yeetaaga okutaasa mu bwangu okusinziira ku mbeera y’omugga gw’e Nakivubo nga bwe guli. Kibi nyo okutabula amazzi amabi namalungi awamu.

Uganda, Kampala is an African messy International city:

The professional architects are coming out to make a point in modern living:

By Apollo Mubiru

Added 10th August, 2018

 

“There is already a mess and we need to correct the mess"

 

Aaaaaaabig 703x422
 

 

The Uganda Society of Architects (USA) has called for a better planned Kampala city in order to reduce the health and other risks associated with a muddled environment.

The USA board of research chairperson, Andrew Amara, noted that Kampala is struggling with long traffic queues and inefficient transport with filth and dirt in many parts of the city, more frequent flooding and inequality in access to housing.

“There is already a mess and we need to correct the mess. We need to go green and have green buildings,” Amara noted.

Amara was on Friday addressing the media at the body’s offices in Kampala ahead of the 11th annual symposium slated for August 31 at Golf Course hotel.

Under the theme  ‘A Blue Print For Green City,’ the meeting will bring together city building professionals, architects, engineers, surveyors, policy makers, city authority  mangers and UNRA among others.  

The architects thus recommended for a holistic approach to creating ecosystem for living and work spaces that preserve resources and ensure that future populations will also enjoy the same benefits of “a green city development”.

Green building (also known as green construction or sustainable building) refers to both a structure and the application of processes that are environmentally responsible and resource-efficient throughout a building's life-cycle: from planning to design, construction, operation, maintenance, renovation, and demolition.

A ‘green’ development for human settlement involves minimising operational and embodied energy, building, climate change resilience, considering material lifecycle, ethical sourcing of materials, saving water, preserving ecology and improved biodiversity.

A green city should also take into account the needs of communities and societal benefits such as equity and accessibility for gender and disabilities, health and social socio-economic opportunity. A green agenda calls for the use of infrastructure and installation of benchmarking and audit performances strategies.

Uganda's capital Kampala is the best East African city to live in, according to the latest quality of living survey of the world's top 230 cities by Mercer, a global development consulting agency based in New York, US.

In 2016, Kampala was ranked 169th, ahead of Nairobi (184th), Kigali (191st) and Dar es Salaam (198th), making it East Africa's most comfortable city. Burundi's Bujumbura did not get any close.

South Africa's Cape Town (92nd) and Johannesburg (95th) were the only African countries that made it to the top 100, which were mainly dominated by cities in Europe, North America and East Asia.

Vienna in Austria was named as the world's best city to live in, and Baghdad (Iraq) the worst.

This year's study was the 18th annual quality of living ranking done by the New York based consultation firm, which is also the world's largest.

The data published on the firm's website www.mercer.com was used by big companies to assess where they should locate and how much they should pay staff.

It also helps cities improve their standards of living, since the best and worst are named and shamed.

 

 

 

 

 

89.2